Seljanka – tummine ja vürtsikas supp
Seljanka on ajalooline ja armastatud supp, mis ulatub oma juurtega tagasi Ida-Euroopa ja eriti Vene kööki, ent on ka Eestis saanud populaarseks nõuks, olles paelunud paljusid kodukööke oma tugeva maitsebuketi ja toitaineterikkusega. Eesti toidukultuuris on seljankale antud oma nüansse ja kohalikke maitsetäiendusi. Klassikaline Eesti seljanka on hõrk, veidi hapukas, rikkalik ja väga rahuldustpakkuv roog, mida on traditsiooniliselt valmistatud peamiselt lihast ja vorstidest, lisades juurde hapukurki, sibulat ja tomatipastat.
Seljanka sobib ideaalselt kargeteks sügis- või talveõhtuteks kui on vaja keha ja vaimu soojendada. Alljärgnev retsept on mõeldud umbes neljale inimesele ning valmib ligikaudu tunni ajaga. Lisaks soovitame lugeda meie artiklit „Brownie retsept – mahlased šokolaadiruudud kreeka pähklitega“.
Seljanka retsept
Koostisosad:
- 300 g erinevaid lihatooteid (näiteks suitsuliha, keedusinki, pätsvorsti)
- 100 g suitsupeekonit
- 1 suur sibul
- 2-3 hapukurki
- 2 sl tomatipastat
- 1 suur porgand
- 2-3 kartulit
- 2 liitrit lihapuljongit või vett
- 5 tera musta pipart
- 2 loorberilehte
- 2 sl õli
- 1 tl suhkrut
- Sool ja värskelt jahvatatud must pipar maitse järgi
- Sidruniviile ja hapukoort kaunistuseks
- Kappareid või oliive serveerimisel lisamiseks
- Värskeid ürte (nt tilli, peterselli) hakkimiseks
Valmistamine:
1. Ettevalmistus
Alustuseks lõigake liha tükkideks ja peekon ribadeks. Kuumutage pannil õli ning praadige peekonit ja liha mõni minut, et need võtaksid kuldse jume.
2. Köögiviljade kuumutamine
Hakkige sibul peeneks ja lõigake porgand ribadeks või viiludeks. Pange teine pann tulele, lisage natuke õli ja alustage sibula kuldpruuniks küpsetamist. Seejärel lisage porgand ja praadige, kuni porgand on pehmenenud.
3. Hapukurkide ettevalmistus
Lõigake hapukurgid piklikeks ribadeks või kuubikuteks. Asetage kurgid eraldi pannile, lisage natuke vett ja hautage neid, kuni need on pehmed.
4. Supi aluse loomine
Kasutage suurt supipotti ning kallake sinna lihapuljong või vesi. Lisage ettevalmistatud liha ja peekon. Keetke 10-15 minutit.
5. Kõik koostisosad potti
Lisage potile praetud sibulad ja porgandid, samuti hautatud hapukurgid. Keetke kõik koos veel mõni minut.
6. Kartulite ja maitseainete lisamine
Koorige ja lõigake kartulid kuubikuteks ning lisage suppi. Maitsestage musta pipra, loorberilehtede, tomatipasta ja suhkruga. Maitsestage soola ja pipraga. Laske supil tasasel tulel podiseda, kuni kartulid on pehmed, umbes 15 minutit.
7. Viimane lihv
Kui kartulid on pehmed, kontrollige supi maitset ja vajadusel lisage soola või pipart. Nüüd on supp peaaegu valmis!
Kokkuvõte
Seljanka on kodune ning hõrk roog, mis maitseb kõige paremini järgmisel päeval pärast valmimist, sest siis on maitsed jõudnud korralikult omavahel seguneda. Serveeri suppi sidruniviilude, hakitud värske tilli või peterselliga. Igale supitaldrikule võib lisada ka lusikatäie hapukoort ning mõned kapparid või oliivid. See supp pakub kosutust ja maitseelamust nii tööpäeva lõpetuseks kui ka pidulikumal hetkel lauale tuues.
Eesti maitseõhtu seljanka supp on mitmekülgne ja tal on pikka aega südameid soojendanud. Olgu siis tegu pereringis einestamisega või suurema seltskonnaga koosviibimisega, seljanka on suurepärane valik, pakub ohtralt maitset ja veenab igat supisõpra vanast head rahvusroast veel kord lugu pidama.
Mis on seljanka?
Vikipeedia järgi on seljanka paks liha-, kala- või seenesupp, mis on tugevasti vürtsitatud ning kuhu võib lisada näiteks sibulat, hapukurki ja tomatipüreed. Tegemist on vene rahvustoiduga, mis võib omakorda pärineda Poola roast bigos. Eestis on seljanka ammu omaks võetud ning seda tehakse sageli järelejäänud lihast ja vorstidest.
Seljanka variandid
- Lihaseljanka – mitut sorti liha ja vorsti, kõige levinum.
- Kalaseljanka – lihade asemel kala.
- Seeneseljanka – taimetoitlastele sobiv variant.
Serveeri seljankat sidruniviilu, hapukoore ja oliividega. Teise päeva seljanka on paljude arvates veelgi maitsvam, sest maitsed jõuavad seguneda.
Teisi supiroogi ja kodutoite: hakklihakaste kartulipudruga, hakk-kotletid.
Allikad
Parim seljanka: nipid, variatsioonid ja KKK
Seljanka on supp, mille maitse sõltub suuresti sellest, mis kapis parasjagu leidub. Eesti Entsüklopeedia järgi on seljanka paks liha-, kala- või seenesupp, mis on tugevasti vürtsitatud ning kuhu võib olla lisatud näiteks sibulat, hapukurki ja tomatipüreed. Vikipeedia andmetel on seljanka vene rahvustoit, mis võis omakorda pärineda Poola roast bigos.
Nipid parima seljanka jaoks
- Kasuta mitut liiki liha. Seljanka maitse tuleb mitmekesisusest: keeduvorst, suitsuvorst, sink ja keedetud liha annavad kokku sügavama maitse kui üksainus lihaliik.
- Prae hapukurk ja tomatipasta sibulaga koos. Kui hapukurgid ja tomatipasta korraks sibulaga pannil läbi kuumutada, tugevneb maitse ja supp saab ilusa värvi.
- Lisa hapukurgi leeme vähehaaval. Leem annab supile iseloomuliku hapukuse, aga liiga palju korraga võib teha supi soolaseks. Maitse enne soola lisamist.
- Lase supil seista. Paljude arvates on seljanka järgmisel päeval veel maitsvam, sest maitsed jõuavad seguneda.
Variatsioonid
- Kalaseljanka: liha asemel kasutatakse kala. Entsüklopeedia nimetab kala ühena seljanka põhilistest variantidest.
- Seeneseljanka: taimetoiduline versioon, kus liha asendavad seened. Sobib hästi sügisel, kui värskeid seeni on palju.
- Oliivide ja sidruniga: serveeri supp oliivide, sidruniviilu ja hapukoorega, nagu seda sageli tehakse.
KKK: seljanka retsept
Mis teeb seljankast seljanka?
Tugev vürtsikus ja hapukus, mis tuleb tavaliselt hapukurgist ja tomatist, ning paks, rikkalik sisu kas lihast, kalast või seentest.
Kuidas seljankat säilitada?
Jahuta supp kiiresti ja hoia külmkapis. Ametlike toiduohutuse soovituste järgi ei tohiks kuumtöödeldud toit seista toatemperatuuril üle 2 tunni ning supp tuleks uuesti soojendades kuumutada keemiseni.
Kas seljankat saab külmutada?
Jah, aga oliivid ja sidrun on parem lisada alles serveerimisel.
Kas see on õige nimi: seljanka või soljanka?
Eesti keeles on kasutusel nimi seljanka. Vene keeles kirjutatakse солянка, kuid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasutati ka kirjapilti селянка.
Allikad: Vikipeedia: Seljanka (viitab Eesti Entsüklopeediale); Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: koduse toiduohutuse põhitõed.